Raamatust "Turvapaik. Jumala varjupaik vaenlase rünnakute vastu", Francis Frangipane. Originaal: "The Stronghold of God" (formerly "The Place of Immunity"), Arrow Publications, 1998. Tõlkinud Esko Süvari, EPK, 2002. 10 KUI KÕIGILE PALVETELE VASTATAKSE Ef 3:17-19: "Saagu Kristus [tõepoolest] elada [asuda elama, püsida, rajada püsiva elupaiga] usu läbi teie südameis! Juurduge sügavale armastusse ja püsige sellel kindlal alusel, nii et teil oleks jõudu, ja et te suudaksite koos kõigi pühadega [Jumalale pühendunud rahvaga] aru saada [selle armastuse kogemist], milline on [selle] laius ja pikkus ja kõrgus ja sügavus, ja [tõepoolest] õppida [isikliku praktilise kogemuse kaudu] tundma Kristuse armastust, mis on üle [ilma kogemuseta saadud] kõigest teadmisest; et te saaksite täidetud [kogu oma olemuses] Jumala kogu täiusega [et teil oleks suurimal võimalikul määral jumalikku lähedalolu, ja et te saaksite täielikult täidetud ja haaratud Jumala enese poolt]!" Me ei peaks oletama, et kuna me oleme kristlased, oleme õppinud ka tundma Kristuses püsimise saladuse. Jeesus ütles: "Kui te püsite minus ja minu sõnad püsivad teis, siis paluge, mida te eales tahate, ja te saate selle" (Jh 15:7). Temas püsimine tähendab, et me elame püsivas ühenduses Tema soovidega. See tähendab, et me oleme leidnud Jumala eluaseme, kus ei ole takistusi või varje meie nõtruse ja Tema kõikväelisuse vahel, või meie soovide ja Tema vastuste vahel. Kui mõelda Jumala tõotuste suurusele, on õigupoolest kahju, et enamus meist rahulduvad oma usuelus sellega, et palvetavad mõne minuti päevas ja võtavad osa koguduse kooskäimistest ja üritustest vaid kord või paar nädalas. Turvapaik ei ole ainult see paik, kus me Jumala juures võõrsil käime, vaid paik, kus me elame koos Temaga. Neile, kes elavad Jumala juures, ei ole Tema lähedalolu üksnes põgenemiskoht; see on nende püsiv aadress. Kui me püsime Kristuses, saame üheks Temaga samal viisil, nagu Tema ja Isa on üks. Tema elu, headus, tarkus ja Vaim toetavad meid. Me muutume täiesti nõrkadeks, võimetuteks Temale vastu seisma. Täpselt nii, nagu Poeg ühenduses Isaga, ei tee ka meie midagi oma algatusel, kui see ei ole midagi, mida näeme Teda tegevat. Me oleme täiesti rahul, kuigi Ta ei ootaks meilt midagi muud peale armastuse. Jeesus on meie esmane valik, mitte viimane võimalus. Need meie seast, kes on astunud sellesse Jumala eluasemesse, ei vaidle enam dogmade või õigete altaripalvete pärast. Me oleme leidnud Tema, keda armastab meie hing. Tema hääl juhatab ja piirab meie tegevust, Tema armastus ümbritseb ja hoiab meid kinni. Ta ütleb: "Mu tuvike, kes sa peidad end kaljulõhedes, mägede terrassidel. Lase mul näha sinu nägu, luba ma kuulen su häält, sest su hääl on meeldiv ja su nägu on ilus" (Ül 2:14). See südame ühtekuulumine Kristuse ja Tema mõrsja vahel on turvapaik. See on Jumala kaitse elu ahistuste ja häirivate tegurite eest. Seal ta räägib meile, mida me peaksime paluma. Seal saavad meie soovid vastatud. Meie puudujääkidest ja palvete nõrkusest hoolimata on meie hääl Tema meelest meeldiv. Alaväärtuslikkusest hoolimata on meie palged kaunid Tema silmis. *** Kristuse süles *** Mida tähendame me Jeesusele? Kas Ta on andnud oma elu meie eest vaid meie loovate võimete kontrollimiseks? Ei. Meie oleme olemas selleks, et Tema armastus saaks täiuslikuks. "Nii nagu Ta oli armastanud omasid, kes olid maailmas, osutas ta neile ülimat võimalikku armastust kuni lõpuni" (Jh 13:1). Sa oled Issanda armastatu. Ta hindab sind. Jeesus suri isiklikult meie igaühe eest. Ta palub meie eest Isa, nimetades meid nimepidi. Sa ütled vahest: "Aga minus on nii palju hirmusid ja mitmesuguseid puudujääke." Tema ütleb: "Isa, nemad on Sinu kingitus minule. Ma soovin, et nad võiksid olla seal, kus minagi olen, et nad näeksid kirkust, mille Sa minule andsid, sest Sa armastasid mind enne maailma rajamist" (Jh 17:24, NAB). Kristus hindab meid, sest me oleme Isa kingitus Temale. Jeesus teab, et Isa annab üksnes häid kingitusi (Jk 1:17). Me oleme küll ebatäiuslikud, aga Kristus näeb meid juba täiuslikena. Tema näeb lõpptulemust algusest peale ja võtab meid rõõmuga vastu. Milline kingitus me siis oleme? Kas me oleme autasu või väljakutse? Ei. Me oleme Tema mõrsja. Üks ainus pilk meie silmist paneb Tema südame põksuma (Ül 4:9). Ja selles armastuses, mida me jagame Jeesusega, oleme turvapaigas. Issand, anna minule andeks mu ebajärjekindlus enese sidumises Sinuga. Issand, ma loobun oma isekast seisundist. Anna mulle jõudu, et ma võiksin tõepoolest Sinus püsida. Mõjuta minus kuulekust, et ma võiksin eneses säilitada Sinu püsiva Sõna. Kõik, mis minus on, tahab takistamatut ühendust Sinuga. Vormi mind, et ma võiksin tulla täielikult Sinu lähedalolusse, et ma võiksin olla üks Sinuga, et minu elu saaks väge Sinu tahte sügavusest. Aamen. 16 ARMASTUS: JUMALA SÄILITAV VÄGI 1Jh 4:7-8,16-17: "Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast; ja igaüks, kes armastab, on Jumalast sündinud ja tunneb Jumalat. Kes ei armasta, see ei tunne Jumalat, sest Jumal on armastus. ... Ja me oleme õppinud tundma ja me usume seda armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, see püsib Jumalas, ja Jumal püsib temas. Nii on armastus saanud täiuslikuks meie sees, et meil oleks kaitse kohtupäeval; sest selline, nagu Tema on, oleme ka meie selles maailmas." Saabub aeg, mil me kõik seisame Jeesuse Kristuse ees ja Tema avab ukse, millel on kiri "möödunud reaalsus". Seal vaatame me maise olemise päevadesse. Jeesus ei avalda meile üksnes üldist tunnustust, vaid näitab meile ka erinevaid asju meie elust. Ta rõõmustab koos meiega ja ütleb: "Hästi tehtud!" Vahest oli mõni eriti sõbralik tegu, mis juhtis kibestunud inimese tagasi Jumala juurde, või sa võitsid oma hirmu ja juhtisid Jumala juurde kellegi, keda Jumal sai kasutada tuhandete hingede võitmiseks. Piibli ladinakeelses tõlkes on fraas "hästi tehtud" tõlgitud sõnaga "Bravo!". Mis tunne sul oleks, kui Jeesus ütleks sulle niiviisi? Kujuta ette, et Ta paneb oma käe su õlale ja ütleb: "Bravo! Sa olid vaid keskpärane inimene, aga usaldasid Mind. Sa õppisid armastama ilma kartmata. Vaata, kui palju südameid me üheskoos oleme puudutanud!" Meie kõrgeimaks eesmärgiks peaks olema Kristusele meelepärane olemine, nii et Ta tunneb rõõmu elust, mille me Temale anname. *** Armastust rõhumise keskel *** Selles deemonite, kurjadest vaimudest vaevatud inimeste ja igasuguste vastuoludega täidetud maailmas tuleb meil leida Kristuse elu. Jeesus hoiatas tegelikult suure ahistuse eest. Üks sõna "ahistus" tähendustest on "surve, rõhumine". Kas mitte juba nüüd ei ole inimeste stress ja surved suuresti kasvamas? Hoolimata nendest survetest on Jumal kutsunud meid osutama ülirikkalikku armastust. Kui me ei kohtu selle aja stressiga armastuses, murdume me solvangute surve all. Kas sa oled pannud tähele kaupluse ostukärusid, mis on täis rikutud hoidistepurke? Paljudelt on kadunud etikett. Sa võid osta pool tosinat mõne krooni eest. See, mis enamasti on juhtunud, on see, et rõhk väljaspool pakendit oli suurem kui sees ja pakend vajus kokku. See ei suutnud survele vastu panna. Samal viisil peab meis olema seest väljapoole tõukuv agressiivne jõud, mis on sama tugev kui surved, mis väljastpoolt püüavad meid kokku suruda. Me vajame Jumala armastuse survet, mis meie kaudu välja voolab ja kummutab maailmas oleva viha ja kibestumise surved. Armastus on Jumala säilitav vägi. See ümbritseb meie hinge suurema väega kui vaenlase või ümbritseva maailma vägi. See hoiab meid tasakaalus; see eraldab meid maailmas olevast vaenulikkusest. Armastus on Kõikväelise kaitse, see on turvapaiga ehitusmaterjal. Issand, anna mulle andeks, et ma olen otsinud turvapaika mujalt kui Sinu armastusest. Surved on minu elus tõepoolest lisandunud. Stress muutub päev-päevalt suuremaks. Issand, anna minule armastus - see igavene vägi, mis toob tasakaalu. Aita, et ma võiksin käia nii andununa Sinule, et Su armastuse vägi võiks lakkamatult minu hingest välja kiirata. Aamen 17 KAITSTUD SÜÜDISTAJA EEST Ii 5:17-27: "Vaata, õnnis on inimene, keda Jumal karistab! Ära siis põlga Kõikväelise noomimist! Sest Tema haavab, aga Tema seob ka haavad; Tema lööb puruks, aga Tema käed parandavad ka! Kuuest hädast Ta päästab sind ja seitsmendas ei puutu sinusse kuri! Näljahädas lunastab ta sind surmast ja sõjas mõõga käest! Keelepeksu eest oled sa peidetud ja sul pole vaja karta hävitust, kui see tuleb! Sa naerad hävitust ja kallist aega ega ole sul vaja karta metsloomi! Sest sul on leping kividega väljal ja metsloomadel on sinuga rahu! Siis sa tunned, et su telgil on rahu, ja kui sa vaatad oma asupaika, siis ei puudu sealt midagi! Ja sa märkad, et su sugu on suur, su järeltulijaid on otsekui rohtu maa peal! Oma küpses eas lähed sa hauda, otsekui viljavihk koristatakse omal ajal! Vaata, seda me oleme uurinud ja nii see on; kuule ja võta see teadmiseks!" Kuidas sa suhtud kriitikasse? Kuidas me võime olla kaitstus "keelepeksu eest" (Ii 5:21)? Kus on turvapaik, mis kaitseb süüdistuste eest? Kui sa tahad Issanda töös edeneda, tuleb sul leida varjupaik, kus oled kaitstud saatana ühe piinavama relva: kritiseeriva keele eest. On tõsi, et teed sa mida tahes, inimesed räägivad sind taga. Sa ei või teha Jumala tahtmist ilma muutusi teostamata, ja muutused saavad alati kellelegi komistuskiviks. Tegelikult ütles Jeesus, et me peaksime olema valvel, kui kõik meist head räägivad. Ta ütles, et me ei või teenida kahte isandat. Kui tahame tõepoolest olla Temale meelepärast, ei või me jagada oma tähelepanu, püüdes meeldida ka kõigile teistele. Samal ajal on toimimas deemonlik strateegia, mis on suunatud nende vastu, kes õpetavad Jumala sõna ja teenivad Tema rahvast. Vaenlase sõjategevuse eesmärgiks ei ole ainult karjase hävitamine, vaid ka lammaste laiali pillutamine. Kui saatana rünnak õnnestub, on võitluse järel iga osavõtja armastus kahanenud ja süda kõvaks muutunud. Mind paneb hämmastama, kui erinevalt võivad inimesed suhtuda ühte ja samasse õpetusse. Ühe meeleolu kerkib ja ta tunneb julgustust, teine aga ei jää üksnes ilma õnnistuseta, vaid koguni solvub mingist juhuslikust lausest. Näib nii, et iga inimese kohta, kes vasar ja peitel käes on valmis jutlustajast iidolit tegema, leidub keegi teine, kellel on vasar ja naelad tema ristilöömiseks. Kui Issand seda jutlustajat ei kaitse, võivad tema vastu suunatud rõhumised muutuda ülejõukäivateks. Paljud inimesed unustavad, et pastor on inimene nagu kõik kristlased. Ta ei ole supermees, kuulid (ja sõnad) ei põrku tema rinnust tagasi. Julmad ja pahatahtlikud kõned haavavad teda. Ta on ebatäiuslik inimene, kes on kutsutud teenima elavat Jumalat Kristuse ihus, aga ta on kõigest hoolimata siiski vaid inimene. Enamikule inimestest on kogudus koht, kuhu minnakse austama Jumalat, saama õpetust ja olema ühenduses kaaskristlastega. Aga Jumala mehele või naisele on kogudus Jumala aed. Enamus pastori poolt tehtavast tööst ei toimu kantslis, vaid vaikses teenimises, mis toimub armastuse ja usalduse teoks tegemises inimestevahelistes suhetes. Jumala silmis on kogudus palju enam kui juhuslike tutvuste või dogmaatiliselt samameelsete usklike kogunemispaik. Isa jaoks on kogudus elav tempel, inimestest ehitatud hoone Tema Poja Vaimu jaoks. Piibel ütleb, et see, kuidas Jumal seadis meid kohale oma kogudusse, valmistas Talle rõõmu (1Kr 12:18, NAS). Koos Püha Vaimuga teevad pastor ja koguduse vanemad tööd, et juhatada kogudus õigesse suhtesse Jumala armastusega ja levitada siis armastust kogu paikkonda hõlmavasse kogudusse. Jumal on näidanud inimestele asjalikke viise ühest kogudusest teise siirdumiseks. Kui keegi tahab lahkuda kogudusest ja rajada uue, on olemas õigeid viise Jumalalt võidmise vastu võtmiseks ja läkitatuks saamiseks (vt. Ap 13:1-3). Ei ole vaja otsida vigu ja ajada kogudust lõhki. Kui asjad korraldada õigesti ja korra kohaselt, siis saavad inimesed üles ehitatud. Aga kui pahatahtlikud kuulujutud rikuvad ja hävitavad inimsuhteid, või kui tagaselja räägitud jutud ja kriitika muudavad idaneva usalduse umbusalduseks, siis vihastub Jumal ise (Õp 6:16-19). Ja kui Jumal on vihastunud, kui palju raskem on Tema teenijatel hoiduda kõrvale probleemist, mille on põhjustanud patt! *** Vastus! *** Kuidas saab siis Jumala mees või naine leida tasakaalu enesesäilitamise instinkti ja kohustustunde vahel, mis tal on Jumala suhtes? Vastus on Kristuse armastusega riietumises. Mõned aastad tagasi käisin läbi raske perioodi, mil olin mõnede inimeste jätkuva kriitika objektiks. On olemas ülesehitavat kriitikat, mis tuleb inimestelt, kes sind armastavad, kriitikat, mis õpetab ja aitab sul edu saavutada. Aga on ka kibestunud hingest lähtuvat kritiseerimist, mille eesmärgiks ei ole sinu juhatamine, vaid hävitamine. Minu suhe nende inimestega oli just viimast laadi. Ma olen kindel, et mu elus oli valdkondi, mis ei olnud tasakaalus ja mõned nende inimeste kurtmised olid õigustatud. Aga suur osa sellest, mida neil öelda oli, öeldi minu seljataga. Need isikud kõigutasid meie koguduse tasakaalu. Ükskõik, kuidas ma ka ei üritanud, ei suutnud mingid sõnad ega kahetsuse väljendused neid inimesi pidurdada. Kolm aastat otsisin selles asjas Issandat, aga Ta ei kaitsnud mind nende süüdistuste eest. Selle asemel tegi Ta tööd minus. Ta heitis pilgu mu hinge sügavaimatesse soppidesse ja hakkas puudutama mu elu varjatud alasid. Issanda jaoks ei olnud küsimus patus, vaid minu minas. Piibel ütleb, et meie patud on alati meie ees (Ps 51:3). Aga ma ei näinud oma hingesse. Issand lasi sellel kriitikal jätkuda, kuni see tõi pinnale midagi sügavamat ja põhilist laadi olevat eksitust võrreldes minu õpetuslike tõlgenduste või pattudega. See riisus mind paljaks. Püha Vaim näitas mulle, kui hõlpsasti ma lasin inimeste kriitikal ennast mõjutada, ja eriti, kuivõrd mu rahutunne oli sõltuv inimeste heakskiidust või hülgamisest. Ükskõik, kui palju ma ei oleks palunud, ei vabastanud Jumal mind sellest vaenlasest. Ta päästis minu, hävitades minus selle osa, mis oli haavatav vaenlase poolt, ja Ta tegi seda just süüdistuste läbi. Ma ei unusta kunagi seda päeva, mil mõistsin, et nii Jumal kui ka hingevaenlane soovisid minu surma, aga erinevatel põhjustel. Saatan tahtis hävitada mind kurjade kõnedega ja seejärel kurnata mind sellega, et ma selgitaksin inimestele pidevalt "oma nägemust". Samal ajal tahtis Jumal selle osa minu hingest risti lüüa, mida kurat üleüldse nii hõlpsasti sai enda kasuks tarvitada! Otsustav päev saabus siis, kui mõistsin, et see võitlus ei lõpe enne, kui ma suren sellele, mida inimesed minu kohta räägivad. Arvatavasti sai sel ajal minust lõpuks ja tõepoolest Jumala teenija. Nüüd vaatan ma täis imestust seda, mida Issand tegi nende hirmsate, aga siiski imeliste kuude jooksul. Ta teadis, et saabub aeg, mil minu poolt kirjutatavad asjad saavad puudutama miljonite inimeste elu. Muutmaks mind immuunseks inimeste ülistuse suhtes, ristis Ta mind inimeste kritiseerimisega, kuni ma surin inimeste valitsemisele. Ära saa minust valesti aru. Ma palvetan endiselt nende asjade pärast, mida teised mulle ütlevad, ja ma olen aruandmise kohustuses teiste kristlike juhtidega. Minu teenistuses on koguni inimesi, kelle ülesandeks on minu elu ja teenistuse kriitiline hindamine. Aga inimesed ei valitse enam minu üle. Ma elan, et meeldida Jumalale, ja kui ma satun olema meeleheaks inimestele, siis on see Jumala, mitte minu asi. *** Risti kaitse *** Jumala lunastavas väes on midagi täiesti imelist. Hoolimata sellest, milliseid raskusi, saatanlikke riukaid või süüdistusi meie teele paisatakse, lunastatakse meid Jumala armastuse läbi kõigest, mida saatan meie hävitamiseks tahab kasutada. Ja siis kasutatakse seda meie täiuslikuks muutmiseks. Kui me otsime ustavalt Issandat, saab vastuoludest otsekui põletusmaterjal tulele, mis meie südameis põleb Jumalale. Selleks, et toime tulla, läheme sügavamale Tema lähedalolu hõõgusesse. Kuigi ma jälestasin seda, mida inimesed minust rääkisid, kasutas Jumal just seda, et tõmmata mind lähemale oma südamele. Kuigi Piibli uurimine ja koguduse koosviibimistest osavõtmine on tähtsad, põhjustasid just vastuolud sügavaima suremise iseendale ja tõid mind Jumalale lähemale! Ma olen õppinud siiralt armastama ja hindama oma vaenlasi - ma ei oleks seda õnnistust kunagi ilma nendeta kogeda saanud! Ma saan aru, miks Jeesus ütles: "Õndsad on need, keda taga kiusatakse õiguse pärast, sest nende päralt on taevariik" (Mt 5:10). Täiesti ilmselt ei mõtle Ta, et me "taevast" väliselt kogeksime, kui meid vaenatakse või vaimselt või füüsiliselt kurjasti ära kasutatakse. Ei, vaid Jumal teeb vägevat tööd meie hingedes, murdes meie sõltuvust inimeste heakskiidust ja vabastades meid tõepoolest Kristusele elama. Oma tarkuses annab Jumal meile kaks andi: uue loomuse ja risti, mis on ainulaadselt kavandatud hävitama meie vana loomust. Sel hetkel, kui me hakkame võtma oma risti, astume sisse Jumala turvapaika. Meil tuleb õppida tõde: Jumal ei taha, et meie vana loomus enesega toime tuleks. Ta ei taha, et me parandaksime seda, mis tuleb tegelikult ristile lüüa - Ta tahab, et see sureks. Meie vana loomus ei olnud vaid rikutud ja võimetu taluma vaenlase rünnakuid, vaid meie liha on oma olemuselt sarnane hingevaenlasele ja pakub temale hõlpsa elupaiga. Aga meie uus loomus on Kristus ise. Kui elav Kristus on minus, kuidas võiksin ma siis süüdistada oma kaasinimest, sest Kristus käsib mind armastada? Kui ma esitan süüdistuse, kas ma ei tõsta siis oma vana loomust surnuist endale tunnistajaks? Kas ma ei summuta Kristuse häält, et kuulda süüdistaja häält? Kas sa saad aru, et kui sa tahad olla Issanda teenija, siis tuleb sul korrata Kristuse palvet ristil neil kordadel, mil sind solvatakse: "Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad" (Lk 23:34). Hoolimata sellest, mida inimesed meist mõtlevad, ülendavad või alandavad, otsustagem kanda Kristuse risti võitluse algusest lõpuni. Sest need, vaid hetke kestvad ja kerged kannatused toovad meile ülirikkalikult igavese ja määratu kirkuse. Minu isiklik seisukoht on see: Ma seisan äratuse, ühenduse ja palve eest. Ma teen tööd, et tuua taas paranemist ja lepitust Jumala rahva hulka. Aga kui Jumal ei tahaks midagi muud, kui tõsta esile vaid üheainsa täiesti Temale pühendunud inimese - kes hoolimata laimajatest ja tagakiusajatest keelduks vastu võtmast solvanguid, reageerimast või hoidmast kinni andestamatusest - olen otsustanud olla see inimene. Minu lõppeesmärk kõiges ei ole äratus, vaid Kristusele meelepärast olemine. Keegi meist ei ole veel saavutanud seda ideaali, aga kui me kõik taotleme sama suhtumist, siis saavad meie lihalikud reaktsioonid kriitika ja solvangute suhtes surmalöögi. Kuigi me veelgi komistame, õpime, et risti kandmine ei ole ainult iseendale suremine; see tähendab, et me võtame vastu Kristuse armastuse, mis annab andeks just neile, kes meid on risti löönud. Issand, aita mind kuulda alandlikult kriitikat nende käest, kes mind süüdistavad. Anna minule see rahu, et ma saan vaimulikult edeneda, kui teised minus vigu näevad. Aga veel enam aita mind surra kõigele sellele, mis ma olin ja elada kõigele sellele, mis oled Sina. Ma tahan tõepoolest saada oma loomu poolest Sinu sarnaseks. Aamen.