KOGU TEE KOOS JUMALAGA David Wilkerson Raamatust "Kesköö hüüd", 1996, 10. jutlus. Üks kindlamaid mooduseid saada sõpradest lahti ja maha jäetud, on käia kogu tee koos Jumalaga. Võta vaimulikke asju tõsiselt ja hülga oma ebajumalad - pöördu kogu südamest Issanda poole ja lase Jeesusel end omaks pidada; tõsta oma pilk maistelt asjadelt - ja sinust on kohe saanud "usufanaatik". Sa koged oma elu kõige hullemat hülgamist. Kui olid leige, kui sul oli jumalateenija väline kest ilma väeta, kui sa ei olnud eriliselt patune ega ka mitte eriti püha, ei olnud sa probleemiks isegi mitte saatanale. Asjad läksid oma vaikset rada, sind aktsepteeriti. Sa olid vaid üks pooleldi pühendunud kristlaste hulgast. Aga sa muutusid. Sa hakkasid igatsema Jumala järele. Sa veendusid oma pattudes ega suutnud usuasjadega enam mängida. Sa kahetsesid ja pöördusid kogu südamest Issanda poole. Sa ei otsinud enam materiaalseid väärtusi ja saavutasid tõelise osaduse Jeesusega. Kirikuski hakkasid nägema asju uuel viisil. Sa kuuled jutlustatavat asjust, mis murravad su südame. Sa näed kristlasi kompromisse tegemas, nagu sa isegi varem tegid. Seepärast teebki see sulle valu. Sa oled ärganud, tulnud tagasi Jumala juurde murdununa ja tundlikuks muutunud meeltega. Ja Jumal on andnud su südamele koorma oma koguduse pärast. Aga selle asemel, et sinu sõbrad rõõmustaksid või sind mõistaksid, mõtlevad nad, et oled hulluks läinud. Sinu üle naerdakse, sind pilgatakse või nimetatakse fanaatikuks. Jumala käsi puudutas imeliselt Moosest ja äratas ta Jumala rahva hulgast. "... tuli tema südamesse mõte oma vendi, Iisraeli lapsi vaatama minna ..." (Ap 7:23). Mooses oli nii vaimustatud suurest nägemusest Iisraeli vabanemise kohta, et ta jooksis vendade juurde. "Ent ta mõtles, et tema vennad saavad sellest aru, et Jumal tema käe läbi annab neile pääste, aga nad ei saanud aru" (Ap 7:23,25). Mooses oli kõige alandlikum inimene maa peal; Jumal oli teda kasvatanud. Ta käis Jumalas - prohvetlikult. Ta soovis, et tema vennad kuuleksid ja näeksid, mida Jumal kavatseb teha. Selle asemel aga jätsid nad ta maha. "Kes on sind teinud meie peameheks? Kelle sa arvad end õige olevat?" Saabus päev, mil nad mõistsid seda, aga see oli hiljem. Kui Püha Vaim mind aastate eest äratas, kui hakkasin mõistma Tema kutset pühadusele, kui hakkasin tõsiselt käima tões ja nägema asju, mida ma varem polnud näinud, soovisin seda kõike teistega jagada. Helistasin pastoritele, jutustasin neile, mida Jumal oli öelnud. Nutsin koos paljudega, kes tulid minu büroosse. Avasin Piibli ja näitasin neile ülevat tõde täieliku andumuse ja südamepuhtuse kohta. Kujutlesin, et nemadki näevad seda. Mõtlesin, et nad armastavad Sõna ja laskuvad koos minuga põlvedele paluma uut Jumala puudutust. Selle asemel aga jäid paljud mind põrnitsema. "Kas sa oled kindel, et pole nüüd liiale läinud?" "See on minu jaoks liig!" Ja mida enam ma Jumalat otsisin, seda vähem ma neid nägin. Mulle oleks nagu külma vett näkku visatud. Nad ei tahtnud kuulda. Kui sinugagi on seda juhtunud pärast seda, kui Jumal sind äratas, siis pole sa üksi. Tahan sind Sõna põhjal hoiatada ja sulle näidata, mis sind ootab, kui oled otsustanud käia kogu tee koos Jumalaga. Sa võid oodata kolme tüüpi reaktsiooni: 1. sind hüljatakse, 2. sind visatakse välja, 3. sind loobitakse kividega. SIND HÜLJATAKSE Jeesus hoiatas: "Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks oma. Aga et te ei ole maailmast, vaid mina olen teid ära valinud maailmast, seepärast vihkab teid maailm" (Jh 15:19). Kui usklik on hakanud tõde armastama ja vastavalt sellele ka käituma, siis on kindel, et terve leige kogudus suhtub temasse tõrjuvalt ja hakkab teda vaenama. Loobu sellest maailmast ja nemad loobuvad sinust. Jeesusel oli palju järgijaid seni, kuni Tema poolt kuulutatud sõna hakati pidama liiga karmiks ja nõudlikuks. Imede armastajad kuulsid Tema nõudmisi ja jätsid Ta maha, öeldes: "Liiga range! Kes võib seda kuulda?" Jeesus pöördus oma 12 jüngri poole ja küsis: "Kas ka teie tahate ära minna? Kas mu sõnum kõlab ka teie meelest liiga rangelt?" Peetrus vastas: "Issand, kelle juurde me läheme?" Peetrus ja teised jüngrid ei tahtnud ära minna, kuna sõna, mida teised inimesed pidasid liiga nõudlikuks, oli neile armas. Sellel oli igavene väärtus. Nad tahtsid jääda tõe sisse mistahes hinnaga. Lõpuaegadel tuleb kõigil usklikel seista valiku ees: kas jääda Jeesuse juurde või pöörduda ära tõest, mis mõistab meie üle kohut, mis osutab meie pattudele, mis kutsub tõstma pilku maailma asjadelt ja materialismilt? Kas sa lubad Pühal Vaimul end läbi katsuda ja paljastada? Tõde teeb vabaks. Ta teeb vabaks elutust kuulutamisest, vabaks elututest pastoritest ja surnud traditsioonidest, vabaks saatana õpetusest. Tõde vabastab neist ringkondadest, kus tõde välditakse, kuna selles väidetakse olevat liiga vähe armastust. Tõearmastajad ja selles käijad tahavad tulla valguse kätte, nii et iga nende tegu saaks valgustatud. "Igaüks, kes teeb kurja, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei paljastataks. Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on tehtud Jumalas" (Jh 3:20,21). Ehtne tõde paljastab alati kõik salajas hoitu. Religioossed juudid püüdsid Jeesust surmata, kui Ta hakkas nende varjatud patte paljastama. Jeesus ütles: "Kes Jumalast on, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule sellepärast, et teie ei ole Jumalast" (Jh 8:47). Jumala Sõna ütleb: "... ja siis saab avalikuks ülekohtune - kelle Issand Jeesus hävitab oma suu vaimuga ja kellele ta teeb otsa oma tulemise ilmumisega - kelle tulemine sünnib saatana võimu mõjutusel igasuguses valeväes ja valetunnustähtedega ja valeimetegudega ja igasuguse ülekohtu pettuses neile, kes hukka lähevad, sellepärast et nad ei võtnud vastu tõe armastust, et nad oleksid võinud pääseda. Ja sellepärast läkitab Jumal neile vägeva eksituse, et nad hakkavad uskuma valet, et mõistetakse hukka kõik need, kes ei ole uskunud tõde, vaid kellel on olnud hea meel ülekohtust" (2Ts 2:8-12). Tänapäeval on maailmas suur hulk kristlasi, kes ei armasta tõde. Jumal ütleb, et nii on see sellepärast, et "... nad on armastanud ülekohut." Need kompromisse tegevad ja mugavust armastavad kristlased elavad kohutavas vales. Nad usuvad, et on Jumala lapsed ja hülgavad raevukalt iga sõna, mis avalikustab nende seesmisi saladusi ja himusid. Nende südametes on aga hoopis midagi muud kui tõde. Nad ei hinda tõde kui kallihinnalist pärlit. Nad toidavad oma salapatte ja elavad oma varjatud himudes. Neil, kes sind tõe pärast hülgavad, on selleks mõjuv põhjus. Nad näevad sinus ohtu. Sinu maailmast lahutatud elu on etteheiteks nende hoolimatusele. Paulus kirjutas Timoteosele: "... kõik, kes on Aasias, on löönud lahku minust" (2Tm 1:15). Paulus oli andnud neile inimestele kõik. Ta oli teinud neile teatavaks kogu Jumala tõe. Ta oli nende ees süütu, püha ja laitmatu. Aasia kogudused hülgasid tema ja ta enda vaimulikud lapsed vältisid teda. Miks? Paulus oli nüüd vanglas. Ta kannatas. Ta oli ahelais ja suures vaevas "Issanda vang". Poolehoiu oli aga võitnud uus õpetaja, kes tõi kaasa õpetuse, mis vastas nende kõrvade sügelemisele. See oli õpetus, kuidas edukalt elada. "Vasksepp Aleksandros on mulle teinud palju paha. Issand tasugu talle tema tegusid mööda!" (2Tm 4:14). Aleksandros oli inimeste meelitaja. Aleksandros ja Hümenaios õpetasid valeevangeeliumi, mis meeldis lihale. Hümenaios oli saanud nime pulmade jumala järgi. See esindab pühaduseta armastuse evangeeliumi ja inimeste meelitamist. Paulus loovutas nad mõlemad saatanale liha nuhtlemiseks, et nad võiksid õppida ja lõpetada Jumala pilkamise. Need õpetused eitasid igasugust kannatust ja kõiki raskusi. Paulus ütles, et nad rikuvad pattu kaitstes tõelise usu. Nad hülgasid Pauluse tema "vabaduse puudumise" tõttu. Nad pidasid Pauluse olukorda usu puudumise tagajärjeks. Nende meelest pidas Paulust vangis saatan. Nad häbenesid tema ahelaid. Ka tänapäeval on kristlasi, kes sind häbenevad ja su maha jätavad, kui sa oled katsumustes, kitsikuses või haige. NAD HEIDAVAD SU VÄLJA Jeesus hoiatas: "Nad heidavad teid kogudusest välja ja tuleb aeg, mil igaüks, kes teid tapab, arvab au andvat Jumalale" (Jh 16:2). Jeesus ütles: "Aga seda, mida ma olen teile rääkinud, et kui tuleb see aeg, te mõtleksite sellele, et mina teile seda olen öelnud" (Jh 16:4). Jeesus tervendas nooruki, kes oli sündinud pimedana. Toov viidi religioossete variseride ette ülekuulamisele. Tema silmad olid avanenud ja ta ütled Jeesuse kohta: "Kas ta on patune, seda ma ei tea. Üht ma tean, et olin pime ja nüüd näen!" (Jh 9:25). Kas variserid rõõmustasid, et mees oli nägijaks saanud? Ei. "Nad kostsid talle: "Sina oled koguni pattudes sündinud ja sina õpetad meid?" Ja nad tõukasid ta välja." (Jh 9:34). Kui sa kavatsed end täielikult Jeesusele pühendada, siis valmistu kandma ka Tema teotust. "Sest sinu pärast ma kannatan teotust, mu palet katab häbistus! Ma olen jäänud võõraks oma vendadele ja tundmatuks oma ema lastele! Sest püha viha Su koja pärast on mind söönud ja nende teotamised, kes sind teotavad, on langenud minu peale!" (Ps 69:8-10). See kõneleb eelkõige Kristuse kannatustest, kuid nii nagu Tema oli selles maailmas, nii oleme ka meie. Kui Teda vaenati ja pilgati, siis tehakse sedasama kõigiga, kes tahavad iseendale surra. Jumalale ustavate usklike väljaheitmine kogudusest on suurimaks kiituseks, mida inimest ülendav kirik võib neile anda. Ma kuulen kristlasi ütlemas: "Minu kogudus on surnud, mulle ei meeldi see, mis seal toimub, kuid Jumal saatis mu siia. Ma jään ja püüan asju muuta." See võib olla ohtlik ning pealegi on see ebapiibellik. Meil tuleb Paabelist lahkuda. Sind võib takistada ka traditsioon. Kes teab, äkki sa polegi nii väga valmis end täielikult Jumalale üle andma. Su vanad sõbrad takistavad sind. Paulus läks sünagoogi ja jutlustas pimedatele kirikuskäijatele: "... sest ma teen teie päevil teo - teo, mida te ei usuks, kui keegi teile sellest jutustaks" (Ap 13:41). Paulus püüdis keelitada neid kuulama. Lõpuks kuulis ta siiski kõmisemas oma sisemuses Jesaja ennustust, mis kinnitas, et nemad ei usu, kui ta ka jääks nende juurde kuulutama. Pane tähele hoiatust! Tee, nagu tegi Paulus ja mine välja! "Aga nemad puistasid oma jalgade põrmu nende peale ja tulid ..." (Ao 13:51). Paulus ütles neile religioossetele juutidele: "Teile pidi Jumala sõna esiti räägitama, kuid et te selle enesest ära lükkate ega arva endid olevat igavest elu väärt, siis me pöördume paganate poole" (Ap 13:46). SIND LOOBITAKSE KIVIDEGA Suurem osa loobib sind kividega. "... ja nad viskasid Stefanost kividega, kuna tema palus Jumalat ja ütles: "Issand Jeesus, võta minu vaim vastu!"" (Ap 7:59). Kes viskasid Stefanose kividega surnuks? Tolleaegne kõrgeauline suurkohus. "... ning viisid ta suurkohtu ette" (Ap 6:12). Suur hulk üheainsa mehe vastu! Tema oli mees, kelle pilk oli kinnitatud Kristusele. Kuulakem nende raevu: "... ja nad kiristasid hambaid tema peale" (Ap 7:54). "... nad pidasid oma kõrvad kinni ja kargasid kõik ühel meelel temale kallale" (Ap 7:57). Mis neid religioosseid mehi siis vihastas? Stefanos kuulutas tõde ja see lõikas neile südamesse. "Te kangekaelsed ja ümberlõikamata südamest ja kõrvust! Te panete ikka veel vastu Pühale Vaimule! Nõnda nagu teie esiisad, nõnda teete teiegi!" (Ap 7:51). "Kes saite käsuõpetuse ... ega pidanud seda mitte!" (Ap 7:53). Tema pidi kuulutama tõde! Nende südamed olid ikka veel kinni maailmas, seotud ihade ja himudega. Nad tundsid Jumala käsuõpetust, kuid ei tahtnud seda järgida. Nad lõid Kristuse risti. Kaheterane tõemõõk oli väga sügavalt lõiganud nende südamesse. Aga Stefanose tunnistus avatud taevast kutsus esile tõelise vihapurske. "Tema aga, täis Püha Vaimu, vaatas üksisilmi taeva poole ja nägi Jumala auhiilgust ning Jeesust seisvat Jumala paremal poolel ja ta ütles: "Ennäe! Ma näen taevad lahti olevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal poolel!" Siis nad karjusid suure häälega ning pidasid oma kõrvad kinni ja kargasid kõik ühel meelel tema kallale ning lükkasid ta linnast välja ja viskasid teda kividega" (Ap 7:55-58). Stefanos paljastas nende kahepalgelisuse. "Ja nad tegid noil päevil vasika ja viisid sellele ebajumalale ohvreid ning rõõmustasid oma käte tegudest. Kuid Jumal pöördus neist ära ja jättis nad teenima taeva vägesid, nõnda nagu on kirjutatud prohvetite raamatus: "Kas teie, Iisraeli sugu, nelikümmend aastat kõrbes tõite mulle tapaohvreid ja muid ohvreid? Ei, vaid te kandsite Mooloki telki ja oma jumala Romfa tähte, kujusid, mis te olite teinud, et neid kummardada: sellepärast ma siirutan teid teispoole Baabüloni!"" (Ap 7:41-43). Kui sa täna, armuajal, vaatad himustades naise peale, oled sa juba Jumala silmis abielu rikkunud. Kui vihkad kedagi, oled mõrtsukas. Ja sind, kes kõneled pilkesõnu Jumalaga käies, visatakse kividega. "Albi huuled põhjustavad riidu ja tema suu kutsub lööke ... Keelepeksja sõnad on nagu maiuspalad, nad lähevad otse sisikonna soppidesse" (Õp 18:8). "... kes ihuvad oma keelt nagu mõõka, sihivad kibedaid sõnu nagu nooli" (Ps 64:4). Jeesus õpetas meile tähendamissõna peremehest, kellel oli viinamägi ja kes läkitas oma sulased viinamäe töölistelt saaki nõudma. "Aga aednikud võtsid tema sulased kinni; mõnda nad peksid, mõne nad tapsid, mõne nad viskasid kividega surnuks" (Mt 21:35). Nii on ka tänapäeval. Jumal on läkitanud oma pühad vahimehed oma viinamäelt saaki koguma. Kuid nad surmatakse teravate sõnade ja vihaga. Iisraeli lapsed tahtsid Joosuat ja Kaalebit kividega surnuks visata, kuna need mehed kutsusid neid täielikult Jumalale pühenduma. Kümme maakuulajat püüdsid Jumala rahvast hirmutada, öeldes: "Meie ei saa sinna minna. Seal on liiga palju hiiglasi. Müürid on liiga kõrged!" Siis üritas Kaaleb rahvast vaigistada Moosese vastu nurisemast ja ütles: "Mingem siiski sinna ja vallutagem see, sest me suudame selle alistada!" (4Ms 13:31). Aga nemad ütlesid: "Valigem pealik ja mingem tagasi Egiptusesse" (4Ms 14:4). "Kuid Joosua, Nuuni poeg, ja Kaaleb, Jefunne poeg, maakuulajate hulgast, käristasid oma riided lõhki ja rääkisid kogu Iisraeli laste kogudusele, öeldes: "Maa, mille me läbi käisime, et seda uurida, on üpris väga hea maa. Kui Jehooval on meist hea meel, siis viib ta meid sellele maale ja annab selle meile - maa, mis voolab piima ja mett! Ärge ainult pange Jehoovale vastu ja ärge kartke maa rahvast, sest nad on meile parajaks palaks: nende kaitsja on nad maha jätnud, aga Jehoova on meiega! Ärge neid kartke!" Siis ütles terve kogudus, et neid tuleks kividega surnuks visata. Aga Jehoova auhiilgus ilmutas end kogudusetelgis kõigile Iisraeli lastele" (4Ms 14:6-10). Selles jutustuses ei ole vaja muretseda Joosua ja Kaalebi pärast, sest Jumal oli nendega. Muret on hoopis vaja tunda Jumala rahva pärast, kes kiristab hambaid ja korjab kive! Miks vallandab üleskutse sõnakuulmisele sellise reaktsiooni? Kompromissid ja ebausk kulgevad käsikäes. Kui on harjutud kompromissidega, hakatakse võitlema Jumala vastu, olgugi et Tema nime väliselt veel tunnustatakse. HOIATUS Mida peab tegema õige, kui ta hüljatakse, välja visatakse ja teda kividega loobitakse? Jeesus reageeris nagu tall - Ta ei avanud oma suud. Ära kutsu tuld taevast alla nende peale, kes sind vaenavad. "Miks te pigemini ei lase enesele ülekohut teha?" (1Kr 6:7). "Kui meid sõimatakse, siis me õnnistame; kui meid taga kiusatakse, siis me kannatame ära" (1Kr 4:12). Mul ei ole aega jultunud isehakanud prohvetite jaoks, kes ähvardavad või pilluvad enda ümber needusi. Mooses läks kogu tee kuni mäeni, olles varjunud Jumala lähedalollu ja tema pale hiilgas. Ta ei olnud ise sugugi teadlik Jumala pühaduse kiirgusest oma näol. Ei tema ega Stefanos ähvardanud, nad ei kõnelnud "uutest ja erilistest ilmutustest". Nad ei vagatsenud. Täielikult Jumalale andunud hinge tunnuseks on alandlikkus. Selles ei ole vaimulikku uhkust ega iseenese ülendamist! Mis on palgaks Kristusega koos käimise eest? See, et Kristus käib koos meiega. On teisigi tasusid, kuid ma nimetan ainult seda, kuna me vajame ainult seda. Issand ise kõneles Paulusega ja julgustas teda, kui ta vangis oli: "Järgmisel ööl aga seisis Issand tema juures ning ütles: "Ole julge, Paulus ..."" (Ap 23:11). Issand ei ole Pauluse päevist saadik muutunud. Kui sina oled pidevalt osaduses Temaga, on ka Tema pidevalt sinu juures.